Mõnus, suvi on käes. Esimesed jooksud
ilma tutimütsita ja lühikese varrukaga.
Tulin just Pirta metsast. Rästikud ei
hammustand, venkudelt peksa ei saanud. Olin kiire nagu tuul. 2.10 jooks, viimane pool tundi täie
pasaga. Kannatas ära küll. Raske oli, tunnipealt hakkasin juba
löntsima hoidsin ennast vägisi tempos 6min/km ( ma kiiremini ei
jõua ju ) 2 Powerbar vedelat geeli, 50 min tagant Ja viimane lõpp
tuli üllatavalt hästi 4.30 tempos isegi. Oskan juba energiatega
mängida. :)
Teemanädal :) |
Mis vahepeal? Vahepeal
spetsialiseerusin proffessionaalselt ehk olid 3 teemanädalat.
Ujumisenädal, jooksunädal ja
rattanädal.
Kõige raskem oli.... üllatus üllatus-
Ujumisenädal: 8,3 tundi
ujumist, ratast 3 ja jooksu 1,9.
Viimane ujumine oli 4 km +
soojendus+venitus ja pealeveinitus. Veest oli tõsiselt siiber. Ujusin
Viimsi kooli bassus, mis oli tühi pühapäeva õhtul. Palvetasin, et
tuleks mõni paks vanamutt kasvõi rajale, kellega saaks trügida,
oleks natukenegi vaheldust. Aga ei. Viskle nagu rähn edasi-tagasi ja
loe ja liida otsi ja tõsta kahhelplaadi ruutudel joogipudelit, et
lugemine sassi ei läheks. Vesi on mõnus. Täna õhtul lähen
SPA-sse
Jooksunädal: Ujumine 2,3, Ratas
3,5, jooks 7,8.
Kuigi jooksmine on mul kõige nõrgem
külg, tuli jooksunädal kõige mõnusamalt.
Neljapäeval tegin jooksupartneritega
jooksukooli, kus maestro Pirksaar isiklikult vägesid juhatas.
Pühapäevane 2,5h jooks tundus paberilt vaadates nüri, aga et samal päeval oli Tartu
jooksumaraton, mis toimub küll kusagil maakohas, metsas ja kuhu on
linnast pikk ja igav sõit. Aga kaval nagu ma olen, meelitasin auto
peale klubikaaslased Argo ja ta sõbra ja Jani ja Marika ja Taivo,
kõik PÄRIS jooksjad, siis tuli ka see üritus, mängleva kergusega.
Jalad olid küll neljapäevasest Pirksaarega kepslemisest
verivalusad, aga nagu Argo ütles „ eks Zürichis saab seda tunnet
pikalt olema, paras harjuda valuga“ Õhtul korralikud veinitused,
ja esmaspäeval algas...
või õigem öelda kestis veel...
Sünnipäevanädal: joomist 4,
söömist 6 ja head seltskonda kokku 10 h.
Et jaotasin koormuse ühtlaselt kahele
nädalale ja puhkepäevadele enne võistlusi, siis ülepanemise ohtu
ei olnud.
...karda mitteproovimist |
Okei, spordist
Rattanädal: Ujumist 2,1, ratast
13 ja jooksu 1,9 tundi.
Rattanädal osutus eriti keeruliseks,
sest ilmad olid tõsiselt pekkis. Lugesin vahepeal Raidu Blogi, kes
jäi ka oma pikka sõitu tehes tuule ja vihma ja eestimaa kevade
kätte. Jõudu andis kohe juurde, et ka teistel on raske ja paha. Nii
vähe on meile, eesti meestele motivatsiooniks vaja, onju.
Terve nagu purikas, läksin nädala
alguses liiga optimistlikult iga ilmaga sõitma ja neljapäev, reede
oligi kurk valus ja tomat punane. Väike palavik ka. Laupäevaks oli
plaanis Kõrvemaal baiki sõita, rattaga sinna ja rattaga tagasi ka. Ise ma poleks sinna pooltoobisena läinud, aga lapsed kibelesid
kangesti kaasa, siis tõstsimegi lauba hommikul rattad ja vanaema
autole ja veeresime kohale. Jooksin lastesõitudes 3 x 700 meetrit
soojaks, panin numbri rattale ja veeresin vaikselt massiga kaasa.
Jalg oli tõusudel üllatavalt hea. Mu vana uunikumbaigi esikäikar
andis ka oma panuse ja eest väiksele ei vahetanud, siis saigi
mõnusalt jalga paksuks aetud. Ainult viimased uued nukid kõndisin.
Jäin rahule.
Pühapäeval oli 4.20 sõit. Ilm oli
tutimütsi vääriline. Tuul puhus. Fakk-fakk-fakk. Lisaks olin veel
baigis endal tagumiku ära hõõrunud ja peale tunnist veeremist
tahtsin juba koju ja tekialla ja kaissu, aga siis pööras tuul
korraks seljataha ja päike soojendas hetkeks valusat lõigatud õlga
( see ei kannata ju külma) ja eluvaim tuli tagasi.
![]() |
Parim autasu- tütre esimene omapunutud pärg...:) |
Mida ma õppisin nendel nädalatelt?
Peas peab kõik korras olema ja valu on ajutine. Mingi hetk pöörab
tuul sulle sobivasse sunnda ja päike näitab oma helgemat poolt.
Üks asi veel, et kuidas ma Kõrvemaal
oma jooksu ära rikkusin. Sörkisin suht normaalselt, kuni poolel
maal kuulsin tagant tulevate kaasvõistlejate juttu, läbi
jooksupadina:
„ pat-pat-pat.. illgelt raske oli
pat-pat-pat 12 prossa pat-pat,12 kilti jutti...pat-pat aironmän,pat
Zürichis.. pat-pat“ Mida kuradit ta jahub, ma ju vaatasin järgi,
seal EI OLE NII HULLE TÕUSE. Vaatsin kõrvale, meie klubi Ivo Elster
jooksis mööda- tema see oligi. Enne kui finishis temaga jutule sain
juhtus aga see, et ma jäin suht seisma seal Kõrve jooksul. Hakkasin
kartma seda, mida kartma ei peaks. Tähelepanu oli mujal ja mõte
keris ja krudis. Hea kogemus seegi.
Pärast vaatasin kodus veel trassi üle-
noeioleselliseidasjuseal, no ei ole.
Tänane jooks oli mõnus. Pirita, soe,
kepikõndijad, männimets. Jõeääres olid venkud piknikku pidamas.
Võitsin endale kihlveoga 2 õlut. Kuidas? Kohe räägin. Jõekäärus
olid 6 siukest kapimat jämedate kettidega venkut korraliku
tekipealse üles pannud- 2 resti õlut, 3 viina, saiad-kurgid 1 õng.
Kamba peale. Et plaanis oli joosta 3 ringi, siis vedasin endaga
kihla, et mitmendal ringil nad kaklema lähevad. Nad olid ka just oma
võtmisega alustanud.
2 ring, 1.30 oli tehtud neil selle aja
peale, olid kahel tüübil särgid maas ja ülejäänud mitte ei
ergutanud, nagu vanasti, vaid filmisid neid oma nutikatega. Nähes
mind lähenemas, peksid filmijad kaklejad rajapealt rohkem murupeale
( viisakad sellid) tervitasime, eemaldusin ja jätkasime oma laupäeva
veetmist.
Suvi on käes, oma kõikide
võimalustega.
Nüüd Viimsi SPA-sse 6x400 rahuliku
tempoga ja siis on tšill. Homme pikk ratas 4.10 ja 30 min jooks
peale
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar