Meie isadele, kelle lagi oli Nahktagi, Savoy Ball Estonias ja Tartu Maraton. Meie tagi on kalipso, Def Leppard Londonis ja IronMan Zürichis

Pühapäev, 18. jaanuar 2015

Ka S!tt Plaan on parem, kui üldse-mitte-plaan.

Kui plaan on paigas, on tõenäoline, et plaan ebaõnnestub.

Kui plaani pole, on tõenäoline, et kõik ebaõnnestub.
A.S.Puškin ( vist,... või kesiganes)
 
Esimene pikem jooks sel aastal tehtud, Russalkani ja tagasi. Tuju hea, tervis korras,valus ei olnud, külm ei hakand, vihma ei sadand.

Plaanist siis.
Panin tabelisse 2015 võistluste plaani. Tavaliselt on olnud töövariandis pea 3-4kümmend võistlust hooaja peale, koos Filtrite ja Samsungite ja Rullituuride ja muu mudruga. Seekord oli lihtne.
Panin paika IronMani ja siis sinna ette kõik need stardid, millest võib kuidagigi kasu olla, hooaja peaeesmärki silmas pidades.


Üks huvitav ja puhtisiklik nüanss. Et Tartu Suusamaraton ja kogu Estoloppet sari mind see talv ei näe, olen avastanud, et elu on talvel on täiesti elamisväärne. Ei pea koguma suusakilomeetreid. Ei pea otsima, millises linnaotsas on traktor sissetõmmanud klassikajälje. Uurima, mis suusaga kannatab Pirital-Trummis peale minna, jne, jne. Joosta saab, kepikõndi teha saab. Suusamäärimise raha jääb alles. Sõbrad julgevad jälle helistada ja nädalavahetusteks ettepanekuid teha ( ma oleks ju sind kaa kutsunud, aga arvasin, et sul jälle mingi maraton). Talv on ilus, isegi ilma lumeta :)

Okei. Kõrvemaale lähen uisku sõitma, kuna saan tasuta peale ja muidu oleks veebruar ilma ühegi stardita. Pirita Open,j ää-augu-ujumine on suurem väljakutse isegi. Kas minna kostüümiga ja kui, siis MIS kostüümiga? Kas hokivarustuse ujuks ära 25 meetrit? Ilma uiskudeta ikka ma mõtlen. Kas lubatakse?

Aga plaanist. Suurest pildist.
 
Jaanuar- häästi rahulikult, rõhk on ÜKE-l, aeglasel aeroobsel mahutrennil ja ujumisel.
Kerge muigega.

Veebruar- panen pulsikella ka peale ja pikad aeglased mahutrennid ja vähemalt kaks 1,5 tunnist ujumist.
Muiet ei ole aga hingan ikka läbi nina.

Märtsist alates, panen juba Po-Planu ehk plaani järgi. Tõmbasin netist endale kava, kus on ka see kirjas, mis enesetunde- ja ättituudiga igale trennile ja nädalale vastu minna.
Tõsine töö. Silmad on sutsu kissis ja keskendunud.

Aprill- TriSmile laager. Seal vaatame täpsemalt üle nõrgemad küljed ja töö läheb edasi.
Muie on asendunud tahtejõulise grimassiga, Lõug on tavapärasest 1,5 cm eespool.

Mai- Pikad ja intensiivsed ratta-jooksu ja ujumise-ratta trennid, sekka mõned võistlused.
Nalja-näost on asi kaugel, panen teibi ninale.


Juuni- Pikad rattarennid võistlustempos ja jooksutrennid lõikudega võistlustempos.
Ilme on kontrolliv-kalkuleeriv. Ajetaan kieli keskellä suuta

Juuli- laseme mahud maha ja hoiame särtsu.
Siin peab pilgus juba olema tapja-loom. Kuidas see saab olema- näeb siis.

Uhkusega ( ikkagi selline vinge juhendaja) lisan siia lõppu ka Margus Mäx Püvi kommentaarid.

Mäx- „Mhmmm, mõtlesin siin korra ja väiksed soovitused“:
  • jätka nii nagu oled teinud eelmised aastad, ilma et hakkaks suuri korrektuure tegema ja tohutut mahtu taga ajama. Siinkohal pean silmas seda et oled eelmised aastad läbinud suurepäraselt Valga poolpika ja kõik on hästi! Ja ettevalmistus on olnud siis ka nii nagu on...
  • tänane plaan on hea , aga jumala pärast ära mahuga üle keera ja hulluks mine
  • esmane eesmärk on sul paigas – olla TriSmile laagriks terve , treenitud ja PUHANUD! Siit edasi peab laager andma löögi su füüsisele, teed siis rohkem kui eelmine aasta ja kvaliteetsemalt
  • peale seda on vajadus korralikult välja puhata ja siis väiksemate võistlustega natsa kiirust timmida
  • ja enne IM-i on oluline et VAIM JA FÜÜSIS oleks puhanud, seega palju on peas kinni.
  • ja palun naudi seda protsessi IM-ks. See peab seest tulema, siis on kukepea
  • palun kaasa ka oma pere siia protsessi, sest vastasel juhul muutub kõigile see vastukäivaks
  • ja veel – eesmärk on ju eelkõige ENESETUNNE ( nii enne IM-i, selle ajal kui peale IM-i) ning treeningu üks olulisemaid osasid on PUHKUS (ära unusta omi argielu, õlutit või veini)

Lugesin seda ja noogutasin pool tundi. Nii krdima õige on see kõik. Eriti, kui tähtsuse järgi alt üles lugeda.

Esmaspäev, 12. jaanuar 2015

Lähtepositsioon- käivitasime raketi eelsoojendusküünlad

Rahulik pealehakkamine on terve võit!

Pühapäevaõhtuse blogipostituse asemel tegin eile midagi, millele olen tihti mõelnud, aga pole viitsinud kunagi teoks teha. Läksin õhtul tuule ja suure tuisuga pimedasse metsa, kaasas pudel vett, tikud ja tasukulamp ja tegin lõkke.
Ülivinge! Ausalt!
Taskulampi vaja ei läinud, silmad harjusid ruttu, lõkke sai põlema, oli uskumatult hubane ja soe. Kõhedust ka ei tekkinud. Seda ma vist pelgasin kõige rohkem.
Eks ta väike samm oli, vaimu treenimisel.

Sain nüüd aasta alguses võimaluse läbida 12 seansiline lümfimassaazi kava. Selline trummel käib ringi, infrapuna lamp on sees ja hoiad jalgu-käsi selga kõhtu seal vastas. Pidi kasulik olema.
 
Ja valu teeb see masin päris-pälis palju. Soovitan :)
 
Teen jälle ka 3 nädalase süsivesikute vaba toitumise. Suhkur, jahutooted, pudrud ( va tatar) on väljas. Aga. Kuna tegemist on Tšainiku dieediga, siis laupäevased pannkoogid on lubatud.  
Lümfimassaazis mõõdeti ka keha üle. Arvestades, et olid Jõulud ja Uus-aasta ja Rootsi reis lastega lasin lõdvaks, siis kartsin isegi hullemat.
Selliste numbritega läheme liikvele:
Vanus 48
Pikkus 188
Kaal 91 ( hokis OK, IM-iks palju)
Kehamassiindeks 25,9
Keharasv 19,5
Lihasmass 36,6
Kehavanus 24 ( ei kommentaari)
Polari fitnesstest- Very Good ( tavaliselt ELITE)
Pulss puhkes 42 ( vormis olles 38)
Pulss max 162
VO Max 48 ( vormis olles 60 tuuri)
Hemoglobiin 166
Tuju- hea!

Esimesed nädalad lähen rahulike trennidega liikvele, tahtmine „ülepanna“ on meeletu. Tsiteerides Rein Vader Taaramäe postitust „ See hooaja algus, olen eriti ekstaasis ja ootusärevuses..“
Rahu, ainult rahu.

Baastreeningute kava ja mahu jätan kuni TriSmile aprillilaagrini samaks. Lisama hakkan järjest aeroobseid treeninguid. 6-7-8-5; 7-8-9-6: tundi nädalas. Selline plaan on viimased aastad toiminud.
E- Puhkekas
T- 10.00 Bodypump, 18 aeroobne ( kepikõnd, jooks, suusk)
K- 11.00 Body Balance ( super hea asi laisale inimesele venitusteks, staatilisteks harjutusteks)
N- 10.00 Bodypump 18.00 aeroobne
R- 10.00 Spinn, 11.15 Kõhtselg ja 13.00 Hoki 1,5 tundi 18.00 ujumine 50 min
Sellist reedet olen teinud viimane 3 aastat, Tingimusel, et tõõasjad on vinks-vonks tehtud. Õhtune ujumine on ajatäiteks, kui lapsed samal ajal Viimsi koolis võimlevad. Hoki on puhtalt lust ja rõõm. Kuigi treeninguna karm lõigutrenn. Rattas või jooksus, kui sein ees, lased lihtsalt „jala sirgu“, hokis, kui vahetus on pikaks läinud, oled kutu ja vastane läheb kiiresse, siis sa lihtsalt PEAD veel ühe 7 sek spurdi laksama, kas aurude pealt või kulmude peal. Vahet pole. Meeskonnamäng- alt ei tohi vedada.

L- pikk aeroobne 2-3 tundi ( kepikõnd, jooks, suusk)
P- veelpikem aeroobne

Peale Bodypumpe, ujun 20-40 min. Kuidas päev lubab. Kõige raskemad trennid on aga „naistekad“- Bodybalance ja Kõht-selg. Ebamugavad! Ma ei paindu ju! Ja kuidas on võimalik ühejalapeal poolikul pehmel pallil ( Bosu?) seistes veel hantlitega vehkida ja mitte kukkuda? Kui ma 3 a tagasi esimest korda kõhuselja trenni läksin, mõtlesin juba viiendal minutil, et peale trenni lähen ja kägistan selle imeilusa treeneri ära... nii ei tohi ju inimesi piinata!
Aga mis on peale naistetrenne kadunud- need on seljavalud pikematel ratta- ja rulluisuvõistlustel. Soovitan. Aga püüdke valida võimalikult ilus treener- siis on eriti valus kohe.


Pühapäev, 4. jaanuar 2015

Hommikuvõimeldamisest, duhhist ja muust vaimsest mambo-dzambost.

Pealkirjas kasutatud sõna ei ole näpukas, tegemist on mu tütre leiutatud sõnaga ja kuna minu hommikune liigutamine jääb sinna uimerdamise ja võimlemise vahepeale siis on edaspidigi kasutusel termin võimeldamine.
Ma vihkan hommikuvõimlemist! Esimene pilt selle sõnaga seoses on mustvalge venefilm pioneerist, kes avab hommikul akna ja esitab trussikutes-maikas, patriootlikult piinliku kava kükkidest ja hüpetest. Ja siis kas kallab ennast üle külma veega või läheb külma dushi alla. Prrr!
Jube! Lollakas rsk!
Ma ärkasin kuus kuud vene sõjaväes noorena igal hommikul kell 6 ja pidin jooksma trussikutes-maikas-kirsades suurele platsile ja siis Läti NSV bändi Zodiac ( kui tahad ennast säästa- ära jumala eest guugelda) saatel teha kätekõverdusi ja kükke. Neid vaimseid haavu aeg ei paranda. Siis lubasin pühalikult- mitte kunagi enam. Ei iial!
Minu esimeses TriSmile kevadlaagris oli kavas 7.00 hommikuvõimlemine+ suplus. Ok, et raha oli laagri eest makstud ja see hommikune asi oli hinna sees, proovisin ja hakkas meeldima. Just see tunne, mis on PÄRAST võimeldamist. Kui jalutad mere-äärest tagasi hotelli poole ja tead, et ees ootab maitsev hommikusöök ja lahe päev mõnusas seltskonnas, kaunid vaated, soojus ja päike ja...

Toakaaslase Harroga 2014 Llored de Mar
Hispaania-laagrist tagasi, olen igal aastal mõelnud kodus jätkata võimeldamist aga ei ole leidnud duhhi ( hingejõud, särts, tahtmine) et mõttest kaugemale minna. Hommikul on meilid, pere, tööasjad, meilid, veel meilid jne. Ei, ma ei ole laisk. Lihtsalt need meilid ja värgid ja... Kevadlaagris teen ma enne hommikuvõimlemist toas isegi 7 min kummilindiga kohustusliku kava õlale ( dr Rips ütles, kas a-lähed soojale maale elama, või b-teed õlale harjutusi, elulõpuni ).
Kodus tunnen ennast täieliku klounina, kui pere ees neid kummilindi harjutusi teen.

Augustis 2014, kuu enne elu esimest maratonjooksu käis mingi klõps. Proovime 2 nädalat, ajame vaimu kõvaks enne jooksu. Lubasin endale lõpetada kohe, kui meenub kas pioneer aknal või Zodiac.
Hommikul kell 7.15 äratus, kummilindikava, 700m sörgiga mere-äärde, sealt vaikselt rannahooneni ja tagasi teise ojani, kaheksa puusaringi, painutused-vibutused, 1 Tiibetlane ( justnimelt 1 tiibetlane- kui ma teeks 5, poleks see enam tšainiku võimeldamine) ja siis vette, nüüd, külmaga vähemalt 50 rahulikku ujumisliigutust, veest välja, segu tai-chist, wu-shust ja hingamisest. Riided selga ja kõnniga koju tagasi.

Samas pean tunnistama, et ma siiamaani petan ennast hommikul- „ Lähen vaatan sörgin sutsu mere-ääres ja asjad võtan niisama kaasa, et kui viitsin, teen kerge kupsu ka ära“ ma ei lähe ükski hommik külma merre ujuma. Kaval peab olema.
Oktoobris, kui vesi jahedaks läks, avastasin, et olen leiutanud ajamasina ja nooruse eliksiiri. Oi mis mõtted, oi mis värvid ja lõhnad. Ma sain aru, et ma EI SAA enam ilma selle hommikuse rituaalita. Kusjuures igakord, kui ilm on ikka väga sitt olnud, olen mõttes lubanud, et kui jamaks läheb- kohe koju tagasi ja vette ei lähe üldse. Seni olen kava lõpuni teinud. Ka eile, kui tuul oli nii tugev, et hingata ei saanud, võimeldamine oli suushüppaja V-asendis ja laine peksis tagasi kaldale.

Pirita ranna viimased päevad 03.01.05
Ei ma ei ole kõva ja tahtejõuline, ma olen sigalaisk. Ma olen valge hetero ja mulle meeldib hommikul ärgates teha kõike muud, kui see võimeldamine. Aga ikkagi ma lähen.
Mis see kõik mulle annab? Ma eile sutsu mõtisklesin.
Hommikune sörk on mulle, kui kehvale käivitujale jooksus hädavajalik. Enamvähem sama kange,( lülisammast lõigati 1993, kõikidest muudest vigastustest-hädadest kunagi hiljem) peaks mu selg olema peale IM rattaetappi, kui peale 10-tunnist und.
Ma ei lase ennast häirida vihmast, tuulest, külmast. Ma ajan ennast rahulikult liikuma ja teen oma asja lõpuni. Ma ei lase välistel teguritel ennast mõjutada. Ka argielu ebamugavustega on nüüd lihtsam kohanduda.
Vette minnes oli oktoobris külmaga kõige raskem saada hingamine rahulikuks ja ujumisliigutus pikaks ja libisevaks. Usun, et sellest rahuotsimisest võib olla kasu IM ujumisetapil, vette minnes. Tunne on stardis kindlasti sama, nagu Rock Summeri A-laval, esimest lugu lajatades, adrenaliini on liiga palju ja eufooria liiga suur. Oskus rahulikult taluda külma ja hullu lainet. Oskus kohanduda.
Kõige hullem, oli alguses veest välja tulles lõdvestusharjutusi teha. Novembris avastasin, et kui 100prossa mõtetega piisavalt keeruliste võimeldamise-harjutuste juures olla, ei taju ma enam külma,. Isegi kui on külm ja terav tuul, tekkis minu ümber kujuteldav tuuleauk, kus sain oma painutused-asjad veest tulles teha sama mugavalt, nagu soojas toas.
Samas kohe, kui korrakski libastud, mõtled tuulele, tajud laksust külma ja tahad põgeneda.
Kui paavst koorib kartuleid- mõtleb ta jumalast,
kui moslem koorib kartuleid-mõtleb ta Allahist,
kui buda munk koorib kartuleid- mõtleb ta kartulikoorimisest.

Pika ja segase jutu lõpetuseks.
Tundub nii, et hommikuvõimeldamine õpetab mind keskenduma oma tegemistele, välistest teguritest sõltumata.
Jälgides oma tegutsemist ja keskendudes sajaga, ON VÕIMALIK juhtida külmatunne ja tuul endast eemale.

Määdzik, eksole! Järgmise pühapäevani.
R


Neljapäev, 1. jaanuar 2015

Teine samm- teeme endale selgeks Mis, Mida, Miks, Kus, Millal, Kuidas jne

Mis? Täispikk IronMan 19 juulil 2015 Zürichis
Miks? Lihtne küsimus, lihtne vastus. Keskeakriis. Capiche! Tsiklit osta ei julge, noort armukest pidada ei jaksa ( tegelt vastupidi) seega peab elus olema mingi muu taskukohane, ilus ja motiveeriv eesmärk- IronMan
Mida? Et mida mul selleks vaja teha on, et seda saavutada? Mitte midagi, Mul ON KÕIK OLEMAS. Ujukad on ja kalipso, ja ujumisprillid.Ratas on, kiiver ja prillid on ka, pump ja varukumm. Tossud ja sokid on ka olemas. Varustusega on OK.

Olemas on võistluse pilet. Olemas on ka elamine viieks päevaks kohapeal, 1 km stardist. Olemas on ka lennupiletid. Sinna ja tagasi. Isegi rattale on oma lennupilet olemas. Ja kokale on ka pilet olemas. Põhimõtteliselt võiks nüüd edasi lebotada, aga siin tuleb üks valusamaid küsimusi.
Kuidas?
Kuidas ma ujun ära see 3,8 km- seda ma ei põe. Lähen tuimalt konna ujuma ja usun konna kui kogenud veelooma. Jah, ma ujun ju krooli ka, aga siis on pulss 30 matsu kõrgem aga kiirus on sama. Puhas raiskamine. Pealegi näeb konna ujudes rohkem ja vaated on seal välismaal ilusad. Olen piltidelt näinud.
Ratas ja 180 km ja seda kõike ühekorraga ja oma armsa tagumikupeal. ....Ei, ma ei mõtle sellele täna, ma mõtlen sellele homme./ Scarlett O`Hara Tuulest Viidud/
Jooks 42 km ehk rahvakeeli Maraton. Esimene mees, kes niipikalt jooksis... RIP
Aga seda ma ei karda. Jooksin 2014 sügisel oma esimese Maratoni ja jäin püsti ja elama.
2013 seevastu treenisin enne maratoni aga üle, sain pindluu põletiku ja ei saanud kaks kuud joosta. Siit tuleb ka KÕIGE TÄHTSAM KÜSIMUS ( nagu te olete aru saanud on Vain  mul liigagi hea sõber)
ehk küsimus
Mis on kõige suurem oht?
Vastus on - ületreening ja mõni tobe vigastus. Aga usun, et 2013 kogemus on veel värskelt meeles. Ja 2015 Klubi_Tartu_Maraton_Massimõrvad jätan see aasta vahele. Kurb kuidagi laulupidudelt kõrvale jääda, aga ei suutnud endale mitte ühtegi motiveerivat põrnikat püksi kujutleda. Las jääb 1 aasta neil minu osa saamata.
Kes mind aitavad? Mäx, TriSmile klubist lubas treeningplaanid ülevaadata. Jan, klubikaaslane lubas ka nõu jagada. Tunnen end, nagu kahe vanajumala seljataga.
Homme, on siis seitsmekuuse treeningtsükli esimene päev.
Siit Ma Tulen!