Kust tuleb energia siis, kui energiat enam ei ole.



Päike, õhk ja vesi-need me sõbrad kolmekesi (pioneeritarkus)

Väga segane pealkiri, aga üks pealkirjavariant oli ka kust VÕTTA energiat, kui energiat ei ole. See jutt oleks läinud juba sarnaseks targutamiseks nagu poliitikutel eelarve numbritega mängides, et kust võtta raha, kui raha ei ole, millele „tarkpead“ kirevad vastu, et ega siis raha pole maailmast otsa lõppenud. Mine ja võta!

Kust sellised mõtted?

Lugesin ükspäev, kuidas klubikaaslane Rait ennast põrgunädalal Tenerifel piinas ja viskasin pilgu peale ka tema toitumise- ja taastumise juttudele. Et Rait on taimse toidu peal, siis teda jäljendada ma ei kavatse aga lugeda on ikkagi põnev. Kui peeneks on ta oma energiateema ajanud. Vinge vana.

Kes tema blogi lugeda ei viitsi, siis kokkuvõtteks, et Rait pani iga päev 6 tundi ratast, 2tuhat tõusumeetrit ja sõi samal ajal paar peotäit kanaarilinnu toitu ja jõi 2 liitrit vedelikku. Kokku ca 1500 kcal. Jooksis pool tundi peale. Õhtusöögina manustas veel energiat 1,5-2 tuhat kcal eest. Klapib eksole?

Ja nii 5 päeva jutti ja täiega.

Aga Tšainiku asjadest.

Et veebruar on juba tõsine treeningkuu, siis eelmine reede lasin loomal keti sutsu pikemaks.

Spinning oli hea, kell 10.00 oli tuba rahvast täis Olümpiamees-Kodaral hea tuju, minu jalavalud olid jäänud dr Rahu kabinetti ja nautisin trenni täiega. Särtsu oli piisavalt.

11.15 Kõhu-selja-eris, millele on pandud uus nimi Core-fit ( väidetavalt, oli kõht-selg liiga labane nimi ja rahvast jäi vähemaks...) olid harjutused mulle sobivad, sain ja julgesin pingutada ja pesema minnes oli juba mõnus väss peal.
Söögiks tee peal autos Arcticu päevapraad ( spordijook + oranz Corny batoon) ja kell 13.00 veeresin juba Jeti hallis jääle sooja tegema.
Hokitrenni intensiivsus sõltub sellest, kui palju rahvast kohal on. Kui on 5-5e vastu, siis jalutatakse niisama 1,5 tundi. Kui mõlemal pool on vähemalt 5 vahetust, et saab mees-meest vahetada, on tempo üleval aga puhata saab ka. Reedel oli kõige lollim värk, mis üldse olla saab. Kohal oli kiireid noori vene-kutte, kes ka liigat mängivad, ( vaba jääaeg, tulla võivad kõik) ja tempo aeti kohe kiireks. Mõlemal pool oli ainult 2 vahetusmeest. Mis tähendas seda, et kui olid süsi ja tahtsid pingile puhkama minna, siis võis juhtuda, et oma meeskonnast oli veel kolm taati puhkama minemas, kes roomasid pingile ja ise pidid veel ühe „vahetuse“ täiega laksama. Karm, aga seda ma reedeti otsingi ju.

Kodus sutsu tööasju, kerge söök ja kuidagi tekkis õhtul kohustustevaba auk. Viskasin suusad auto peale ja läksin Piritale suusatama. Et teen kergelt, enne magamajäämist värskes õhus. Ikkagi IM ettevalmistus.

Lund on vähe ja Pirita ring on ümber kolme kuuse veetud 1,3 km pikk. Kohe kui sõitma hakkasin, tundsin, et olen täiesti tühi. Jalga nagu oli, libisemist ka aga tahtmine oli null. Energia oli selleks päevaks otsas. Kõige tobedam, et iga viie minuti tagant sõitsid autojuurest mööda, kus kuivad riided ja soe tee. Tahtsin maha tulla, aga rumalast peast vaatasin enne kella- 22 minutit sõidetud! Kas sellepärast tasus suuski alla panna. Okei, katsume ikka 40 minutit ära teha.
Keskendusin hingamisele, asendile ja proovisin lihtsalt keha liikumas hoida. Siis mõni ring hiljem hakkas kummitama, millest Rait kirjutas. Kus on konks? Ta teeb tugevat trenni, pea 7 tundi ja sööb tagasi 3tuhat kcal. Ei saa ju olla, et ta kulutab mägedes sõites alla 500kcal tunnis. Okei, jah. 1päev on loogiline panna „aurude pealt“ aga 5 päeva jutti, peale kahenädalast treeningtsüklit. ?
?
Niimoodi ma siis tiksusin vaikselt Pirital suuskadel ja sain aru, kui kuradima kaugel ma olen oma ettevalmistusega teel Tsainik-IronManiks.
Kasutasin oma vana nippi lapsepõlvest ja kujutlesin, et olen Roald Amundsen.

Amundsen- eeskuju

Lõunapooluseni on jäänud minna veel paar kilti ja raja ääres karjub Alaver: „Scotti tiimil on suusad p...ses ja koerad jääs. Jõuad-jõuad“
Tegin rahulikult tunni täis. Ei olnud hullu midagi. Aga kummitama jäid mõned mõtted.

Kuidas leida sisemisi ressursse, kui neid ei ole? Kuidas õppida kasutama vaimuenergiat?

Kuidas harjutada ignoreerima keha signaale- „aitab, ära tee enam, lõpeta!“

Võtan selle omale veebruari lisaülesandeks.

Kui midagi ägedat välja nuputan- jagan teiega ka sõbrad!